Teate, aeg, mis ma siin olnud olen, tundub väga pikk. Kohati tundub, nagu ma oleksin siin olnud juba mitu kuud. Mul on väga tore pere, kus ma tunnen end pereliikmena (kohati isegi liiga:P). Tore hostmom, väga uncoolid (nad ei taha olla coolid :P) lapsed, 2 nunnut kiisumiisut ja 7 meriseapõrsast. Lisaks neile aitab mul sisse elada nanny Dolly, kes on nagu vanaema.

Natuke siis minu kohustustest teile ka: Hommikul ärkan 7.30- teen süüa, panen lapsed kooliks/summercampiks valmis. Õhtul: kui lapsed koolist/summercampist tulevad vaatan nende järele kuni ema koju tuleb või kuni magama jäävad (õhtusöök ka). Seega päevad on üldiselt vabad.

Seega ei ole raske.

Nädalavahetusel lähme kas randa, maamajja või Lake George äärde. Iga kuu peab olema üks nv vaba.

Tahate teada, mis on kõige raskem selle töö juures: INGLISE KEEL :) Väga tore on rääkida inglise keeles, aga siiski (näiteks köögis) on tihtipeale suhteliselt raske end väljendada. Ma ootan juba natuke seda aega, mil inglise keel tuleb nagu oavarrest!

Aga tegelikult on mega tore. Olen teinud palju lahedaid asju ja käinud imelistes paikades. Ja teate NYC on väga ilus linn, eriti see piirkond, kus mina elan. Tihtipeale tundub nagu oleksin kuskil mujal linnas kui New Yorgis.

Ja New Yorgi osariik on väga ilus, olles praegu näinud seda natuke siit ja natuke sealt.

Aga ma ikka pean end kokku võtma ja kirjutama iga nädal, muidu lihtsalt läheb meelest ära, mis ma olen teinud ja mida pole teinud:)

Olge tublid!